Seltsi KOJUSELISED (Phasmatodea) nimetus tuleneb kreeka keelest (phasma) tähendab kummitust, fantoomi, nähtamatut). Nimetus iseloomustabki neid putukaid kõige paremini, sest oma kehakujult meenutavad nad sageli kas raagus oksa (raagritsikad), lehekest (lehtritsikad) või hoopis puukoort.

Selline suurepärane kaitsekohastumus ehk mimetism aitab neil enamasti jääda nähtamatuks nii putukatest toituvate lindude kui ka loomade eest.

 Suhteliselt vähesed liigid on siiski väga värvikirevad, kuid ikkagi peaaegu märkamatud oma loomulikus keskkonnas. Putukate liigisisene värvus võib erineda olenevalt valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest.
Teiseks oluliseks kaitsemehhanismiks on neil põnevail putukail katalepsia  - omadus säilitada pikema aja jooksul (eriti ohu korral)

 liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks. 

Lehtritsikad võivad aga ohu korral hakata kõikuma küljelt küljele, matki-des tuule käes värelevat lehekest, ning jätkuva ärrituse puhul end taimelt hoopis maha kukutada.
Kojuselised toituvad taimelehtedest , eelistades teatud kindlaid taimi. Terraariumis kasvades on mõned neist üsna leplikud ka asendustoidu suhtes - tavaliselt on selleks kas vaarika- või tammelehed. Ent osa kojuselisi on väga nõudliku maitsega ega lepi asendustoiduga, mistõttu neid on kunstlikult raske pidada.
Paljunevad kojuselised põhiliselt kahesugulisena, kuigi on liike, kes paljunevad nn.neitsissigimise ehk partenogeneesi teel, mis tähendab,
et järglaste saamiseks pole vaja isaseid isendeid. Sellise paljunemise puhul on ka sündivate isaste hulk tavaliselt väga väikene.
Emasputukad munevad harilikult 100-300 muna, mille koorumiseni kulub aega mõnest kuust kuni aastani - see sõltub pea alati ilmastikust.
Tihti toimub koorumine just siis, kui loodus on jõudnud puhkefaasist (talv) kasvufaasi (suvi) ja seega on vastsed kindlustatud piisava hulga toiduga.
Vastsed peavad täiskasvanuks saamiseni kestuma tavaliselt 3-8 korda ja see võib aega võtta mõnest kuust kuni poole aastani.
Eluiga kestab looduses enamasti mõnest kuust kuni aastani, kuid esineb ka erandeid.
Väga tähelepanuväärsed on raagritsikate munad, erinedes üksteisest nii suuruse, kuju,värvi kui ka mustri (!) poolest.
Munade suurus kõigub 1 mm kuni sentimeetrini (eranditega).

Seda mitmekesisust ilmestavad pildid kojuseliste munadest on teinud Alberto Gayoso
http://web.usc.es/~bagayoso/doc/ph_list.htm